Salmid pakkumisest Piiblis

Piiblis on nii palju salme, mis räägivad pakkumisest. Pakkumine on kinkimine, mille koguse või väärtuse kohta ei ole täpsustatud. Kõik sõltub individuaalsest südamest lähtuvast valmisolekust. See võib olla raha, loomade, talutoodete või aja kujul. Piibli pakkumiste kohta lisateabe saamiseks vaadake järgmisi Piibli salme, mida kristlased järgivad juhisena selle kohta, mida Jumal neilt soovib. Saate õppida pakkumiste kohta, miks peaksite pakkumisi tegema ja tõenäoliselt saate inspiratsiooni, et luua harjumus ise pakkumisi teha.

Ohverduse andmine on religioosne kohustus, mille eesmärk on olla Jumalale meelepärane. Saalomon on üks Vana Testamendi meestest, kes tõi kõige rohkem ohvreid, kuni Jumalat puudutati. Jumal ilmus talle unes ja oli valmis andma talle kõike, mida ta soovis. Usutakse, et annetused meeldivad Jumalale. Siiski peate mõistma, milline annetus Issandale tuua, kui soovite, et teid aktsepteeritaks. Hankige tõde Piiblist endast.

Loe ka

GHC1 ja GHC2 märkmed aitasid pakkumisel; mündid paljastavad meid – paljastavad ghanalased

LOE KA: Piibli salmid armastusest ja abielust

Põletusohver piiblis

Piibli põletusohvri selgitamiseks peate selgelt mõistma viit Seaduse raamatut, eriti 3. Moosese raamatut. Kuigi põletusohvreid leidub ka 1. Moosese raamatus ja 2. Moosese raamatus, selgitab 3. Moosese raamat seda mõistet üksikasjalikumalt. See oli Issand ise, kes andis Moosesele kirjeldused põletusohvri altari valmistamise kohta. Juhend oli, et see oleks akaatsiapuust. Kuju pidi olema viis küünart pikk ja kolm küünart kõrge. Kõigil neljal nurgal pidid olema pronksiga kaetud sarved.

Et saada selget pilti 3. Moosese raamatu põletusohvrist, peame teadma mõningaid fakte selle ohvri kohta.

• Põletusohver pärineb 1. Moosese raamatust. Noa oli esimene inimene, kes ohverdas põletusohvri pärast veeuputusi, mida Jumal kasutas inimkonna hävitamiseks (1Ms 8:20). Kui Jumal käskis Aabrahamil ohverdada oma poega, andis ta ise talle lambaliha, mille Aabraham ohverdas põletusohvriks oma poja Iisaki asemel (1Ms 22:2, 13). Ka 2. Moosese raamatus leiame Moosese nõudmas vaaraole, et iisraellased peavad minema koos oma karjaga Issandat kummardama, kuna nad peavad neid ohverdama põletusohvriks (2. Moosese 10:25-26).

Põletusohver oli vana testamendi ajal kõige levinum ohver, mida ohverdati sageli koos mõne muu ohvri või ohvriga. 3. Moosese 1. peatükis tuuakse esile, kuidas tuleks põletusohvrit tuua, kuid me peame teadma, millal seda ohverdada. Teisi Seaduseraamatuid vaadates mõistate, et põletusohver viidi läbi järgmistel juhtudel.

• Igal hommikul ja õhtul (2Moosese 29:38–42; 4Ms 28:3, 6)
• Igal hingamispäeval (4Ms 28:9-10)
• Iga kuu alguses (numbrid 28:11)
• 1. kuu 14. päeval paasapüha tähistamise ajal (4Ms 28:16)
• Koos uue viljaohvriga nädalapühal (Nm 28:27)
• Trompetipühade ajal.
• 7. kuu pühal päeval (4Ms 29:1)
• Noorkuu tähistamise ajal (4Ms 29:6)

Põletusohvrit ohverdati peamiselt koos muude ohvritega, näiteks:

Loe ka

Kuidas peaksite riietuma, kui lähete kirikusse Jumalat ülistama?

• Süüohvrid (3. Moosese 5:7, 10, 17–18),
• Vabatahteline annetus (3Ms 22:18),
• patuohver (3.Moosese 5:7; 6:25),
• Vihaohver (3. Moosese 23:12) ja
• Uus teraviljaohver (3. Moosese 23:15-22).

Puhastamise ajal toodi üheks ohvriks põletusohver. Mõned neist juhtudest on järgmised:

• Naine pärast sünnitust (3.Moosese 12:6-8),
• pidalitõbise puhastamine (3Mo 14:19-20),
• Naine, kellel on ebanormaalne voolus (3. Moosese 15:30) ja
• Mees, kellel on tühjenemine (3Ms 15:14-15)

Põletusohver söödi altari juures täielikult ära. Erinevalt teistest ohvritest, kus preestritel või ohverdajatel oli osa võtta, põles kogu põletusohver tules ja preestrile jäi ainult nahk (3. Moosese 7:8). Selle pakkumise tegemise eeskirjad järgisid viimast, kuna iga rikkumine võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.

Põletusohvriks soovitatud loomade hulka kuulusid:

• Pullid
• Lammas või kits
• Tuvi.

Loe ka

Rev Obofour tabab pealkirju, uurige, miks

3. Moosese raamatu esimeses peatükis on toodud juhised iga looma pakkumiseks. Variatsioon loodi nii, et see sobiks kõigile sõltuvalt vaesuse tasemest. Pakkumiseks valitakse välja parimad loomad. Peale lindude pidid kari ja kari olema isased, noored ja terved.

Põletusohvri esmane eesmärk oli pattude lepitamine ja Jumala heakskiidu otsimine. Ohverdaja pani oma käed looma peale, et näidata, et ta tuvastab oma kuriteod loomaga. Kui loom tapeti, suri see ohvri pattude eest.

LOE KA: Kristlikud nimed ja nende tähendus

Piibli salmide pakkumine

Ohverdus on üks religioossetest tegudest, mida kristluses rõhutatakse. See põhineb uskliku usul. Allpool on mõned pakkuvad piiblisalmid, mis aitavad teil mõista Jumala meelt ohverduse kohta.

• Inimesed rõõmustasid oma juhtide vabatahtliku vastuse üle, sest nad olid andnud end vabalt ja kogu südamest Issandale. Ka kuningas Taavet nautis seda väga (1. Ajaraamat 29:9). See salm pärineb pärast seda, kui Iisraeli ohvitserid, juhid ja komandörid olid vabatahtlikult andnud tööd Jumala templis. Jumal tunnustab andmist, kui see tuleb rõõmsast ja teotahtest südamest.
• Iga inimene peaks andma seda, mida ta on oma südames otsustanud anda, mitte vastumeelselt või sunniviisiliselt, sest Jumal armastab rõõmsameelset andjat. Need on Pauluse sõnad korintlastele.
• Kõiges, mida ma tegin, näitasin teile, et sellega peame aitama nõrgemaid, pidades meeles Jeesuse enda sõnu: 'Õnnisam on anda kui võtta'.

LOE KA: Popid trendid vanem Mireku kiidab laule

Pühakirjad ohvriandmise kohta

Piiblis on palju kirjakohti ohvri andmise kohta. Nad püüavad käsitleda küsimust, kes peaks pakkuma, millal pakkuda, kuidas anda ja miks peaks andma. Allpool on esile tõstetud üks salm iga nelja üksuse kohta.

Miks peaks pakkuma?

• Anna ja sulle antakse. Hea mõõt, mis on alla surutud, kokku raputatud ja üle jooksnud, valatakse sülle. Sest millega sa annad, sellega mõõdetakse ka sulle (Luuka 6:38). Üks põhjusi, miks me peaksime andma, on see, et andmine automatiseerib vastuvõtmist. Kuna elus on hetk, mil iga inimene vajab abi, on piisavalt põhjust panna meid andjaks.

Kuidas peaks andma?

• Iga inimene annab nii, nagu ta suudab, vastavalt Issanda, teie Jumala õnnistusele, mille ta teile on andnud (5. Moosese 16:17). See salm näitab selgelt, et andmisel pole kindlat piiri. Inimene peaks andma vastavalt sellele, mis tal on, vastavalt oma võimalustele.

Kes peaks andma?

• Ja ärge unustage head teha ja teistega jagada, sest sellistest ohvritest on Jumalal hea meel (Heebrealastele 13:16). Sellest salmist võime järeldada, et iga inimene, kes soovib olla Jumalale meelepärane, peaks tegema teistele head.

LOE KA: Pastor upub veeuputusse, püüdes kaitsta koguduse annetusi

Offerory pühakirjad

• Luuka 12:33-34: Müüge oma vara maha ja andke vaestele. Varustage omale rahakotid, mis ei kulu, aare taevas, mis ei kao kunagi, kuhu ei tule ligi ega koi ei hävita. Sest kus on teie aare, seal on teie süda. Ohverdamine on viis luua ühendus Issandaga ja teha Teda õnnelikuks.

Salmide pakkumine kirikule

Koguduse püsimiseks peavad liikmed õppima annetuste tegemise kontseptsiooni, hindama seda ja rakendama seda praktikas. Selle teema õpetamine ei pruugi olla lihtne ülesanne. Peab olema hästi varustatud paljude lihtsate salmidega, mis räägivad pakkumisest. Siin on mõned salmid, mis liigutaksid kogudust ja muudaksid nad andjaks.

• Üks mees annab vabalt, kuid võidab veelgi rohkem; teine ​​hoiab alusetult kinni, kuid langeb vaesusse (Õpetussõnad 11:24). See salm muudab nende inimeste vaatenurka, kes arvavad, et annetamine või pakkumine on raha ja ressursi raiskamine. See aitab kirikul mõista, et andmine ei saa teha vaeseks; selle asemel võidab see veelgi. Samal ajal hoiatab see neid, et nad oma vara kinni peavad, et see võib viia vaesuseni.
• Tooge õigete ohvrit ja usaldage Issandat (Psalm 4:5). Õiglus on vajalik selleks, et ohvriannid oleksid Issanda silmis vastuvõetavad.
• Seepärast kutsun teid, vennad, Jumala halastust silmas pidades ohverdama oma kehad elavate, pühade ja Jumalale meelepäraste ohvritena – see on teie vaimne jumalateenistus (Rm 12:1). Paulus kutsub roomlasi üles tooma oma keha elavaks ohvriks, sest see on vaimses kontekstis kummardamine. Kogudus on kutsutud kummardama Issandat, on tõde ja vaimus, sest üks peamisi põhjusi, miks Jumal lõi inimesed, on selleks, et nad saaksid teda kummardada.
• Austa Issandat oma rikkuse ja kõigi oma viljade esmaviljadega; siis täituvad teie aidad tulvil ja teie nõud on täis uut veini (Õpetussõnad 3:9-10). Kristlastelt nõutakse, et nad viiksid oma esimesed viljad kirikusse ohvriandina Jumalale. See näitab austust ja austust Jumala vastu. Ma annan Jumala tõotuse õnnistada neid, kes seda kohustust täidavad, rikkalike õnnistustega nende saagiks.
• „Kas mees röövib jumalat? Ometi röövid mind. „Aga teie küsite: „Kuidas me teid röövime?“ „Kümnise ja annetustena. Sa oled needuse all – kogu rahvas –, sest sa röövid mind. Tooge kogu kümnis lattu. Katsetage mind selles,' ütleb Kõigeväeline Issand, 'ja vaadake, kas ma ei lükka lahti taeva tulvaväravad ega vala välja nii palju õnnistusi, et teil ei jää selleks piisavalt ruumi. Ma ei lase kahjuritel teie saaki õgida ja viinapuud teie põldudel ei kanna vilja,' ütleb Kõigeväeline Issand. „Siis hüüavad sind õndsaks kõik rahvad, sest sinu oma on imeline maa,” ütleb Kõigeväeline Issand (Malakia 3:8-12).

Seda, mida Piibel annetuste kohta ütleb, küsivad paljud usklikud. Seda seetõttu, et mehed ja naised, kes väidavad end olevat Issanda teenijad, on rikkunud andmise kontseptsiooni, kuid nende eesmärk on pühakirjade abil oma järgijaid röövida. Seetõttu petavad nad neid sellega, et tohutute summade pakkumine teeb nad rikkaks ja kõik nende probleemid saavad lahendatud. Tõde on see, et andmine on kummardamine ja Jumal andis inimesele vabaduse valida, mida anda. Andmisega kaasnevad õnnistused, kuid see ei tohiks olla annetamise motiiv. Siin on Piibli salmid, mis õpetavad, kuidas anda tuleks.

• Kui Jeesus vaatas üles, nägi Jeesus, kuidas rikkad panid oma kingitusi templi varakambrisse. Ta nägi ka, kuidas vaene lesk pani sisse kaks väga väikest vaskmünti. 'Ma ütlen teile tõtt,' ütles ta, 'see vaene lesk on pannud rohkem kui kõik teised. Kõik need inimesed andsid oma kingitused oma rikkusest; kuid ta pani oma vaesusest välja kõik, mis tal oli elamiseks (Luuka 1:1-4). See salm kirjeldab, et asi ei ole selles, kui palju te annate, vaid teie südameseisundit ja kulusid, mida olete sellise annetuse andmiseks kandnud. Seega ei ole summa Jumala jaoks oluline, sest ta vaatab südame seisundit.
• Malakia 3:10 räägib kümnisest. Kümnis tähendab kümnendikku sellest, mis teil on. Kümnis on ainus annetamine, mis on kvantifitseeritud, ja see on kohustuslik. Ülejäänud on vabatahtlikud ainult seetõttu, et neid tuleks pakkuda rõõmsa südamega, nagu apostel Paulus 2. korintlastele 9:7 ütleb.
• Nüüd teate ka teie, filiplased, et evangeeliumi alguses, kui ma Makedooniast lahkusin, ei rääkinud minuga mitte ükski kirik andmise ja saamise asjus, vaid ainult teie. Filiplastele 4:15 (KJV)

Piibli peatükkide pakkumine

Moosese raamat on üks Piibli raamatutest, milles on palju peatükke, mis räägivad täielikult pakkumisest. Esimeses seitsmes peatükis selgitatakse erinevaid annetusi, mida iisraellased pidid erinevatel puhkudel tooma. See on iga peatüki käsitletava pakkumise esiletõst.

• Esimeses peatükis selgitatakse, kuidas põletusohvrit toodi.
• Teises peatükis selgitatakse teravilja pakkumist.
• Kolmas peatükk räägib stipendiumipakkumisest
• Neljas peatükk käsitleb kogu patuohvrit
• Viies peatükk käsitleb osaliselt patuohvrit ja osaliselt süüohvrit.

Kuues peatükk räägib kolme tüüpi pakkumistest

• Põletusohver (3. Moosese 6:8-13)
• Viljaohver (3. Moosese 6:14-23)
• Patuohver (3. Moosese 6:24-30)

Seitsmendas peatükis selgitatakse kahte tüüpi pakkumisi.

• Süüohver (3. Moosese 7:1-10)
• Osadusohver (3. Moosese 7:11-21)

Kokkuvõtteks võib öelda, et pakkumine on Piiblis üksikasjalik kontseptsioon, mis nõuab selle uurimiseks piisavalt aega. Selle kontseptsiooni hea mõistmine viib vaimsete asjade kasvuni. Samuti suurendab see inimese teadmisi Jumalast ja sellest, mida ta usklikelt ohverdamise osas ootab.

LOE KA: Jumala nimed ja nende tähendus