Noored ghanalased teevad tõketele vaatamata kõvasti tööd selle nimel, et põlluharimine oleks trendikas

ÄRI JA MAJANDUS

- Ghana põlluharimine tugineb ikka veel kärnidele, motikale ja vihmale



- Vaatamata väljakutsetele töötavad mõned noored ghanalased selle nimel, et see trendikas oleks



- Nad kutsuvad ennast 'põllumajandusettevõtjad'

Kui mõnel pool maailmas suhtutakse põllumeestesse lugupidavalt ja auväärseks peetava maa harimisse, siis Ghanas pole olukord sama, kuna põllumajandusega tegelevad inimesed on vaesuse sünonüüm.

Ja kuigi põllumajanduses toetuvad ikka veel kärnale, motikale ja vihmale, muudavad Ghana noored põlluharimise seksikaks.



Pärast ülikooli lõpetamist ei tahtnud Vozbeth Kofi Azumah kellelegi, isegi oma emale rääkida, mida ta kavatseb elatise nimel teha.

'Ma olen põllumees,' ütleb ta Ghanas Agotime Behis värskelt küntud põldude vahel mootorrattaga sumisedes. 'Siin, see on piinlik.'

Kuid Azumah on üks kasvavast arvust noortest kõrgharidusega aafriklastest, kes võitlevad häbimärgistamise vastu, püüdes muuta põllumajanduse professionaalsemaks.



  Noored ghanalased teevad kõvasti tööd selle nimel, et „põllumajandus oleks takistustest hoolimata trendikas”.
Naine müüb Bouake'i turul hiiglaslikke Aafrika maismaatigusid. Foto krediit: www.independent.co.uk
Allikas: UGC

Nad ei rakenda teaduslikke lähenemisviise ja andmeid töötlevaid rakendusi mitte ainult saagikuse suurendamiseks, vaid ka selleks, et näidata, et põllumajandus võib olla kasumlik.

Nad kutsuvad ennast 'põllumajandusettevõtjad'.

See on tõsine väljakutse. Väljaarendamata jaotusvõrgud, viletsad teed ja heitlikud veevarud on rasked takistused isegi kõige pädevamatele põllumeestele ning paljudel neist tulevastest põllumeestest on vähe väljaõpet või kogemusi.



LOE KA: Maailmameister poksija Manny Pacquiao kogub raha vaestele kodude ehitamiseks

Need põllumajandusettevõtjad loodavad aga nii raha teenida kui ka lahendada segadusttekitava mandri olukorraga, millel on umbes 65 protsenti maailma kõige haritavamast harimata maast, kuid mis impordib aastas üle 27,6 miljardi naelsterlingi eest toiduaineid, selgub ettevõtte aruandest. Aafrika Arengupank.



Ghanas on neid toetanud valitsus, mis on keset ambitsioonikat riiklikku kasutuselevõttu, et suurendada põllumajanduslikku suutlikkust ja meelitada noori tagasi farmi.

Nagu suurel osal ülejäänud mandril, vananevad ka Ghana põllumehed, isegi kui noored suunduvad linnadesse tööd otsima keset hüppeliselt kasvavat noorte tööpuudust.



Varrukaid üles käärides ja nöörimiskonventsioonis on mõned noored põllumehed jätnud selja taha meeldivad töökohad.

Tavaliselt on nad inimesed, kellel on vahendeid suurte maatükkide rentimiseks või ostmiseks ja kes saavad endale kahjumit. Tibude kasvatamise ja mullaharimise kohta on neil sageli vähe rohkem koolitust kui YouTube'i videotest.



Kuid nende töö rõhutamine on tunne, et kaalul on Aafrika majanduslik tulevik.

'Peame põllumajanduse seksikaks muutma,' ütleb Emmanuel Ansah-Amprofi, kes istutab oma keskosas Gomoa Mpotas asuvas talus töölistena maniokki võrseid korralike ridadena.

Mõned aastad tagasi töötas Ansah-Amprofi immigratsiooniseadusega, kui avastas kohalikul turul, et tema ostetav sibul on toodud Hollandist.

'Ma olin meie riigi peale väga vihane,' ütleb Ansah-Amprofi, 39. 'Kuidas me saame importida nii palju köögivilju ja saada tänaval palju noori? Kuidas saab meil olla kogu see maa, hea ilm, palju veekogusid, aga me ikka toome sibulat?

'Läksin otse oma koju ja otsisin Google'ist: 'Kui raske on talu pidada?'

LOE KA: Ghana miljardi dollari suurune naftaettevõtlus saab auhinna FACE List Awards galal

Kaks aastat hiljem, 2016. aastal, asutas ta talu, kus kasvatatakse erinevaid puu- ja köögivilju, ning aitas luua Trotro Tractori – rakenduse, mis võimaldab kunagi käsitsi harinud põllumeestel jagatavaid traktoreid üles leida ja rentida.

27-aastase Azumahi jaoks on tulevik hiiglaslikud rotid. Ja hiiglaslikud teod. Mõlemad on siin haruldane delikatess ja tavaliselt korjatakse loodusest.

Azumah, kellel on sotsiaalteaduste bakalaureusekraad, märkas käest lastud võimalust: vangistuses kasvatamist. Kui ta oma emale Martha Amuzule rääkis, nuttis naine.

'Oh, ma nutsin,' räägib ta, istub Volta piirkonnas peretalus, mis asub pealinnast Accrast umbes nelja tunni kaugusel. 'Mina ootasin temalt oma haridusteed, et töötada kontoris ülikonna ja lipsuga.'

Väljaspool tema ukseläve on tema poeg muutnud kunagise väikese elatuskrundi ümber 'Lääne-Aafrika tigude meistrid' tema tigude haudemaja.

Ta on äsja alustanud 500 rusikasuuruse maatiguga, mis korjati Ghana metsaalusest vihmaperioodil, kui neid on palju.

Hiljutisel pärastlõunal eksles Azumah vastvalminud aedikute vahel, testides mulla niiskust ja aluselisust. Teises kõrvalhoones söötis ta lehti hiiglaslike rottide aedikutele, mida tuntakse ka rohuniidukitena.

Kui ema nägi tema kaasaegseid meetodeid, oli ta võitnud. 'Teised töötavad valgekraedel ja nad ei saa peaaegu palka,' ta ütleb.

  Noored ghanalased teevad kõvasti tööd selle nimel, et „põllumajandus oleks takistustest hoolimata trendikas”.
Ananassifarmid on eriti populaarsed Aafrikas, siin Ghanas. Foto krediit: www.independent.co.uk
Allikas: UGC

Azumah korraldab nüüd veebipõhiseid töötubasid, et tekitada teistes tigude kasvatamise vastu huvi.

'Ma näen ülikoolidiplomit kui seda, et olete õppinud raamidest välja mõtlema, lahendusi leidma.' Ta ütleb, et sellistele probleemidele nagu vaesus ja toiduga kindlustamatus.

Kuigi umbes 60 protsenti Aafrika elanikkonnast on alla 24-aastased, on ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel keskmine põllumeeste vanus 60 aastat.

Asjatundjate sõnul on Aafrikal oht, et ilma sekkumiseta pole kedagi, kes asendaks oma põllumehi, kui nad surevad.

Samal ajal on väetiste vähene kasutamine ja sõltuvus sellistest asjadest nagu vihmaga niisutamine jätnud Aafrikasse saagi, mis moodustab vaid 20–30 protsenti sellest, mida võiks toota, selgus uuringutest.

Kuigi mandril on suuri edukaid talusid, on enamik Sahara-taguses Aafrikas põllumajandustootjaid väiketalunikud, kes harivad aakri või vähem.

Paljud põllumehed suudavad vaevalt oma perekondi ära toita, veel vähem tegelevad äritegevusega.

Alates president Nana Akufo-Addo ametisseastumisest 2017. aastal on Ghana võtnud oma põllumajandussektori tootlikkuse tõstmise oluliseks algatuseks.

Kohaliku omavalitsuse ja maaelu arengu aseminister Augustine Collins Ntim ütleb, et ta avastas Ameerika Ühendriikidesse ja Euroopasse reisides, et mõnel põllumehel on heal järjel.

'Tulete tagasi koju Ghanasse, meie põllumehed elavad äärmises vaesuses,' ta ütleb. 'Lõhe seisneb poliitilises pühendumises ja juhtimises.'

Üle 2700 põllumajandusametniku, kellest igaüks on välja andnud valitsuse mootorratta, on üle kogu riigi lähetatud, et koolitada põllumehi parimate tavade osas, näiteks millised põllukultuurid on kliimamuutustega kõige paremini kohanenud.

Isegi valitsuse toetusel on põllumajanduses ikka veel selline häbimärgistus, et õpetajad näägutavad õpilasi, et kui nad kõvasti ei õpi, kasvatavad nad lõpuks maniokki.

Kuid kuulsused on kõnele vastanud: poplaulus on lauljad, kes sõidavad traktoriga ja manitsevad lapsi põlluharimist alustama, ning teles on mitu põllumajanduse tõsielusarja.

'Peame inimestele näitama, et põlluharimine käib,' ütleb Lääne-Aafrika Snail Mastersi escargoti koorimise eest vastutav kraadiõppur Emmanuella Pi-Bansah.

Mansetinööpides ja lipsus oma Accras asuvas häärberis istuv Richard Nunekpeku (34) soovib näha, mida see uus põllumajandusettevõtja tõug suudab saavutada.

Viis aastat tagasi lahkus ta kõrgepalgalisest töökohast Samsungi rahvusvahelise turundusjuhina, et kasvatada ühistu Anyako Farms kaudu kanu, teravilja ja köögivilju.

See ei ole olnud lihtne. Esimesel aastal investeeris ta maisi istutamisse peaaegu 63 100 naela, kuid ilma niisutamiseta pühkis kuiv saagi välja. Saak teenis vaid 6300 naela.

LUGEGE KA: Ghana räppar EL tugevdab 'religioon põhjustab lõhestumise narratiivi'

Oma ettevõtte taustale tuginedes alustas Nunekpeku otsast, palkades mulla ja väetise uurijaid ning investeerides kõrgtehnoloogilisesse niisutusse. Tänavu on tema talu esimest korda kasumlikul teel, ütleb ta.

Tehnoloogiabuum, mille eesmärk on tõsta tootlikkust, aitab muuta põllumajandust kaasaegsemaks ja tulusamaks. Tehnoloogiauudiste saidi Disrupt Africa raporti kohaselt on põllumajandustehnoloogia idufirmade arv Aafrikas aastatel 2016–2018 hüppeliselt kasvanud.

Mõnele noortalunikule ei piisa pelgalt eakaaslaste meelitamiseks sektorisse. 31-aastane Nana Adjoa A Sifa, kellel on psühholoogiakraad, soovib täielikult muuta seda, kuidas põllumajandust tehakse.

Pärast aastatepikkust tööd noorte ja naiste põllutöösse kaasamiseks sai temast ise talunik. Ja ta ei kasuta oma farmis, Guzakuza, pestitsiide, istutades ühele maatükile vastastikku kasulikke köögivilju.

'Ma tahan muuta mõtteviisi ja Aafrikat,' ütleb Sifa, hoides käes maheporgandi seemikut. „Kui me ebaõnnestume, tähendab see, et tööstus on ebaõnnestunud. See tähendab, et oleme paljud noored alt vedanud.

LOE KA: Noor naisõpetaja õmbleb oma koolivaheaega õpilastele rebenenud vormirõivaid

Yenkasa: Kas on tõenäoline, et Black Stars võidab tänavuse AFCONi? | #Yencomgh:

LUGEGE KA: Suri noor tehnikageenius, kes on esimene Aafrika astronaut

Kas teil on arutada rahvuslike ja inimlike huvidega seotud küsimusi?

Kas tead kedagi, kes on äärmiselt andekas ja vajab tunnustust?

Teie lood ja fotod on alati teretulnud. Saate interaktiivseks meie Facebooki lehe kaudu.